Asuusan asuultiin chin daraalliin daguu door joohon delgerengui bichlee. yerunhiiduu bol stock ni plutonic chuluulagiin helberiig nerlesen ner. harin chinii asuugaad bgaa "hagarsan har chuluu" chin byalhmal chuluulgiin evdreliin helber. Chuluu ni uuruu basalt.
- Uldej bgaag ni galt uuliin hooloi /volcanic neck/ gej nerlene. Galt uul gazriin gadarga deer delberch laav byalhahiin tuld tuhain hailmal laav uuseh magmiin golomt heden 10km-iin gund baih shaardlagatai bolno. Tegeheer magmiin golomtoos deesh gazriin gadarga luu haluun hailmag ursch unguruh suvgiig laav duurgej tsartssaniih.
Hervee haluun hailmal magma golomtdoo tsartsval buren talst chuluulag /plutonic rocks/ uusne. Magmiin golomt uusehdee aguulagch chuluulgiinhaa helberiig dagaj uusch bolno esvel ers hundlun zusch uusch bolno. Uunees zusch uussen plutonic chuluulgiin helberiig l stock geed bgaa yum. gehdee deer helsenchlen 100km2aas baga talbaitaig ni.
Taihar chuluunii huvid aguulagch tunamal chuluulag ni elegdej ugaagdaad stock helberiin plutonic chuluu ni uldsen bn gesen ug. Mongolchuud egts bosoo helbertei hadiig "Urgaa had" gej nerledeg uchraas goliin hundiid urgasan chuluu gej oilgogddog biz.
Hervee microscopet harval haritsangui tom talstuudtai haragdana

Erdesuud talsjij amjihgui hurdan tsartsana. Hesegshil uusehiin tuld "aajim tsartsah" gej helj baigaa bolovch ene ni shuud gadargad byalhaj ursaad, tsartsaj baigaa laavtai haritsuulj helegdeed baigaa yum. Tuunees bish nudend haragdah tom talst chuluulguud talsjihdaa undur daralt temperaturiin door heden zuun jiliig ch zartsuulj bolno. Harin ter dooguur ni zursan hesgiig sain oilgosongui.[/color]
Ишлэл:
teher sratovolcano-iin conus eswel shield volcanoiin lawa flowin gadnah dawhrag n elegded dushar uldej bga yum n ene had shig yum gesn ug uu?
tegj oilgoj boloh ch baganalag hesegshil buriig galt uuliin hooloi gej helj bolohgui.