#AsuultSambar :

bi sayhan Ernst Muldasheiv gej hunii bichsen "Hun michnees uuseegui" gedeg nomiig olj unshlaa. ene nomond hun turluhtnii uusel tedgeeriin soyol irgenshil, shashin gej u boloh tuhai zereg mash sonirholtoi zuilsiig uguulsen baisan. ene nomnoos hunturluhtnii 5 irgenshliin tuhai bolon hun turluhtnii geniin san gej u boloh tedgeeriig shashin herhen hamgaalj baigaa talaar mash sonirholoi bairimtuud bolon taamaglaluudiig olj unshij boloh um bilee. mun bidnii ihenh ni medeh atlantchuud /hun turluhtnii 4-r irgenshil/, lemurchuud /hun turluhtnii 3-r irgenshil/-iin soyoliin hugjil yamar undur tuvshind baisan tuhai boon tedgeeriin dur turh yamr baisan tuhai, bid tednii hajuud yamar uruvdumuur soysl irgenshil dund amidarch baigaa, tednees bolj yamar azgui amidarlaar amidarch baigaa bolon hun turlihtnii medlegiin san zereg mash sonin sonin zuilsiig olj unshij boloh um bilee. nadad ene nom mash ih taalagdsan. ene nomiig olood unshtsan baihad iluudehgui l um bilee.

Ertonts zugeer baihaas gadna hizgeergui. Ertontsod uusel gej baihgui hezeed baisan ba hezeed baih l bolno. Energy ustaj ugui boldoggui. Zovhon neg tovshinoos nogoo tovshind shiljij baidag. Harin bid enehuu shiljiltiin neg l huvilbariig anduuraad ertontsiin uusel gej oilgodog jishee ni delhiin uusel narnii uusel gej yaridag. Yag unen heregtee jiriin l neg ursgal, ter buu hel hizgaargui. Hizgaarguig tosooloh mash hetsuu gehdee hizgaariig tosooloh ni tuunees iluu hetsuu. Ene delhiigees gadna manai garigtai ijil garig hizgaargui ih baigaa. Uuntei adilaar ter gariguudad bui amidraliin too hizgaargui. Bidentei adil hari garigiinhan yag odoo l gehed hizgaargui ih baigaa. Harin tedentei holboo togtooj chadah eseh magadlal ni daraagiin tomyoonoos burddeg:
x=y*z*q*m*n*r*b
x= hari garigiinhantai holboo togtooj chadna gesen magadlal
y= Radio dolgioonoor holboo togtooh bolomjtoi delhiigees oirhon garigiin too
z= ter gariguudaas amidral uuseh bolomjtoi, neg yosondoo taatai gariguudiin too
q= ter garigiin nasnii hugatsaa
m= enehuu garig deer amidral uussen gesen magadlal buyu neg est amitad burdsen eseh
n= enehuu neg estedees zohion baiguulalttai olon est amitan uussen magadlal
r= enehuu olon estuud fizik biology-iin zohion baiguulaltaaraa intelligence togtooh chadvar bolon togtooson eseh magadlal
b= enehuu intelligence-tei amid biyetenguud maani atom nuclear-iig her ert bodoj oloh magadlal (uchir ni uuniig ali ih ert bodoj olnuu todii chineergeer ter garigiin nas bagasdag baina)

Ene garsan magadlalaa oorsdiinhoo her udaan orshin togtonoh magadlalaar urjuulseneer saya hari garigiinhantai holboo togtooh jinhen magadlal garch irne

Za medehgui yumdaa. Chi yer ni haanaas yu huulaad bichchihev de. Telelogy gej yostoi sonsoogui yum bn. Teology arai bish biz de? Uhaandaa buh yumiig zohion tolovloson geh geed bh shig bn. Yaagaad? Yamarch tolovlogoogui yum bj boldoggui yumuu. Salhind hiissen navch shig l. Amidral chin barag l yamarch tolovlogoogui shude. Etssiin zorilgo baihgui. Yaagaad uusdeg ve gehleer yagaad usand ursgasan modnuud neg gazar boognorch niildeg ve gesentei l adilgui. Buh yum magadlalaas hamaaraltai. Hamgiin ih magadlaltai yum l butne. DNA bui bolson shaltgaan ni terhuu magadlal ni ondor baisantai holbootoi. Magadlal bagatai buh zuils ustaj ugui bolsoor baidag. Baigaliin shalgarlal, probablity!!! Tegehleer hedii amidral mash nariin butets zohion baiguulalttai ch gesen tolovlogoogoor bish harin sanamsarguigeer bui bolson. Bi lav uund itgedeg. Manai neg himiin bagsh burhand itgedeg hun baisan yum, tereer helehdee: -hervee neg baishin zuv zugeer gar hurgelguigeer ooroosoo bui bolchihvol neeh gaihahgui harin hemoglobin (yaagaav nogoo tsusand baidag, DNA-iin neg enzim ch biluu, lag amarhan C, H, O elementnuudees butdeg) ooroosoo sanamsarguigeer butchihene gej itgej chadahgui gesen. Harin bi tuund ch itgej chadna, yaagaad bolohgui gej. Odoo technology ih hogjison, clone hiij amitan uusgej baina. Udahgui genetic engeneering artificial DNA uusgene gej yarij bn.

Cosmology: Yaahav materuudiig hoorond ni haritsuulj uzeed hodolgoon uneheer baidag gedgiig barag bugd huleen zovshoordog. Buh action yamar negen uchir shaltgaantai (energy ustdaggui etc), neg baidal nogoohoosoo uuseltei gesen assumption devshuulj bn. Za yaahav... Gehdee zaaval hamgiin anhnii hodolgoh huchiin uchriig bodood tolgoigoo gashilgan olohgui samgardsandaa tuuniigee burhanaar tailbarlah yamar hereg bn. "Anhnii hodolguur gej baihgui" Ertonts hizgaargui shigee tsag hugatsaa ch bas hizgaargui, anhnii yum gej baigui!!!

Ontology: Medeej orshihuin tuhai buhniig hun oilgoj chadahgui. Hunii tarhi chin erdoo 5-6 kg. Potecial hurehgui uchir burhan gej tailbarlah yostoi gesen chin harin heterhii lenient uzel biana. Jaahan hatuuhan baisan ni arai real yum bishuu. Buh yumiig medehgui chadahgui geed baival yaahav tegeed burhanaa shuteed yavj baidaa hoorhii

xumuus odoonii ene ardchilsan kapitalismiin ul undes ni xristentumd bdagiig medsen uu? evrop, amerik ulsuudiin ardchilalsan niigmiig oilgyo gevel shashin buyu xristentumiig oilgo gedeg yum blee. neeree l xajuudaxaa xairla, xun bitii al, xulgai bitii xii geel...zaagdsan bdag shdee.
xarin minii sonsoj bsanaar bas xristos tengert, budda gazar deer gedeg. xyalbarchlan tailbarlya gevel xristosd itgedeg xumuus chini amidral bol zovlon...ene zovlong davsan zagt tengert ochij burxanii iveeldoor jargana gesen motivazitai amidardag...xarin buddagiin surgaaliar budda bid buxnii neg burchlengiin dotor orshij bdag..bid zovxon biden dotorxi ter buddag neej niguulsengui saixan amidarch ergen torox uvdistai boldog gene

Bichsen zuilsees chini yu bodotsgooj baigaag baga ch gesen oilgoj avlaa. Zarim salaa zamiin dund yaahaa medehee baichaad busad ni ali neg tal ruu het hazaijee!
Minii bodloor burkhan gedeg conscious animal baihgui bolovch bidnii gadna yamar neg collective unconscious-g chigluulj baidag neg huchi baidag baih gej bodoj baina. Minii ene bodol Darwin-ii theory-tai harshlahgui bogood bi ooroo ter theory ni 99% itgedeg. Yagaad 100% bish ve geheer yamar ch statistic-t aldaa baidag shig dandaa "the fittest" tunaj uldene gedeg bas ergelzeetei. Gehdee bi hunii uusliig muchnees garsan tegeed michi ni chaashaa yavsaar baigaad 1 est biyees uussen gedegt neekh ergelzdeggui. Ernest Muldashayviin nomiin unshsan bolovch unendee Lord of the Ring-s neekh yalgaa alga daa. Uul ni uneheer dajgui yum bichsen baina lee. Gehdee tsaad chini Bulgary-iin televizereer garahdaa Darwin-ii Theory-ch oligtoi tailbarlaj chadaagui negen gene. Sain nudnii mes zasalch gesegt neekh margahgui bolovch yag bichsen zuils bolgond ni muhraar itgej chadashgui ni.
Agaart bish gazart amidartsgaay gej negen ni nadad helj baisniig sanaj baina. Yagaad tegj heleh bolsniig ni lavlaval manai naiz iin uguilsen bilee: "Onoodor nadtai hamt hurhan ni ch yumuu Jesus ni ch yumuu ali esvel bur Allah, devil spirit hen ni ch baigaag helj medehgui. Bi yug medej baina ve gevel bi bodoj tungaaj baina. Bi amidarch baina. Amidral nadad burkhanaas, karmagaas, divaajingaas chuhal. Yaagaad gevel bi ted nariig 100% medrehgui, medehgui bas ted nart itgehgui baina."
Bodood baihnee unen ch yum shig. Shashin, burhan gej amidraliinkhaa horom mochoos hasuulj baisnaas oorsdooroo amidartsgaay humuusee! Ter burkhan baisan ch bai, baihgui baisan ch bai nadad hamaagui. I am willing to take all responsibility for myself. Bid nart bid l baina shuu dee. Tiimees hamag uureg hariutslagiig oortoo tohooj, bartaat zamiig steadfast determination-r tuulay. Let us move on.

Yaagaad bolohgui gej Enstein ch gesen ihenhdee huuhdiin tavisan asuultnuudad hariulah gej hamag huchee shavhan ajildag baisan gesen. Jishee ni bidnii huvid gerel bol engiin l neg zuil yum harin chuham yu yum yaagaad bui boldog yum gedgiig meddeggui shuudee. Hun torlogton bii bolson tsagaasaa hoish l uusel hogjiliihee tuhai iluu ihiig medehiig ermelzej ihelsen shdee. uunii neg gol sedev ni harin shashin biz dee?

Аяга цай ширхэг ётон зусэм нимбэг
Зусэм нимбэг ширхэг ётон
Алинаас ни эхлэхээ би мэдэхгуй бна
Аяга цай

Аз жаргалийн унэ цэнэ юнд байдаг юм бэ?
Ширхэг ётон зусэм нимбэг
Амидралийн утга учир юнд байдаг юм бэ?
Аяга цай

Байз би оор чухал юм бодож бнаь
Зусэм нимбэг аыга цай
Балай энэ бодол мини унэнээс хэр хол вэ?
Ширхэг ётон

Болё доо буур самуурч гуйцлээ
Бодол сатааруулагч цайгаа эхлээд уучихя
аяга цайнд зусэм нимбэг ширхэг ётон
Амт нь нэгдээд ютай сайхан бэ?

али хэдийний л ингэх байж
Байз жаахан хорчихээ ю дээ?

Аюурзанийн энэ шулэгийг Конфиденсе Ёутад зориулий...

Ayga tsainiihaa horson esehiig
Haluun baisantai ni haritsuults medlee
Horchee horch!

Gehdee ankh haluun baisniig ni
Gegeereegui bi herhen medeh bilee?
Ayga tsai
Eton nimbegtei hamt
Yutai saihniig ni yaaj medlee,
Archetype

Odoo bodood uzeheer
Horson ch bai
Haluun ch bai
Ayga tsai uukh
Appetite ee bi aldjee!

Tui! Ene nimbeg ni
Namaig huurah gesen
Nariin yavuulgiin
Gol jor ajee!

Bomberman says "Yaagaad bolohgui gej Enstein ch gesen..." Bi chamaig ingej asuuj baigaad bayartai baina. Duu khuug bas unelej baina. You seem to feel the energy and confidence in you. That is good. Tiimees shuud chini "yagaad"-d hariulahaa tur aznay. Tertei tergui chamd yaagaad bolohgui gedgiig amidral ooroo haruulah bolno.
Tur hulee!!! :))
Ter uyed dont despair!


He again says: "Hun torlogton bii bolson tsagaasaa hoish l uusel hogjiliihee tuhai iluu ihiig medehiig ermelzej ihelsen shdee." Hudlaa sh dee gehdee bas unen. 10000 jiliin omno humuus haanaas garsan ni tiim chuhal baisan yumuu? Buu med. I am failed to answer such question with appropriate certainty. Harin ene niigem, the civiled citizens of the today's society seems to question a lot. Philosophy-iin nomnuudiig erguuleed erguuleed bur l munkharna uu gehees hun gegeerdeggui ajee. Mod urgahaaraa gazriin horsen deer bolohoor deeshee l ogsood baidag yum shig haragddag bolovch, yas yuman deer undeseeree bol bur gazriin door ter gun ruu, jinhene nugeltei heseg ruu undes ni urgaad baidag baina.

wow, bayarlalaa...End durdsan nomuudiig bugdiig ni unshina gej amlahgui ch yamar ch bsan durdsan nomuudiig tani olj , songon unshimz...Neg asuuh zuil bna...Ta gun uhaanii nomuud ih unshdag yum shig bna... Gun uhaan sonirhoj ehelj bgaa 20 toi huuhded ta yamar nomuudiig hamgiin turuund zuvluh ve? Bi gun uhaanii nomuudiig des daraalaltai unshihiig chuhal gej boddog yum...

PS:Oird forumd nadtai ingej serious haritsdag hun taaraldaagui bolohoor ta nadad goyo setgegdel toruulsniig nuuh yun...

[quote="Confidence of Youth"]Etna, duu khuugiin bichsen unshsanniig ni ongon deer ni dugnelt hiihgui gej shiided zovlomj bolgoj ogson nomiig chini zahiltsihlaa. Mongolchuud bidend neg haraal tussan baidag ni yu ve geheer "Buu med, medlegtei huniig buu sons" Ene ni Chinggis Khanaas ulamjilaltai bilee.Chinggis Khaan Tangaduudiig dailaar mordoj yavahad tegj Tangaduud haraasan genelee.

Ethics for New Millennium by Dalai Lamiig unshimj, harich chi "Thus spoke Zarathustra", "Genelogy of Morals" by Nietzsche and "The groundwork of metaphisics of Moral" "Critique of Pure Reason" bas "The Metaphisics of Morals" by Kant-g unshaarai. Then say a word. Good Luck on your journey![/quote]

Thus spoke zarathustra-bi l lav ehleed ene nomyg unshsandaa haramsdag. Ehleed ene bish bh aa...Nietzsche-tei ehelj uchirval ayultai...Harin Montaigne : "Les essais"-arai deer bh..Daraa ni Zarathustra-yu gej helsniig uhaarch boloh yum...

p.s : Zovhon minii bodol.

sain muu, buruu zoviin hemjuur ni tuhain uildel ooroo bish, terhuu uildliig hiih bolson shaltgaan, handlaga gej boddogiin...ooroor helbel buruu zov, sain muu esehiig ni hiisen uildel helsen ug ni bish teriig hiihed hurgesen, helehed hurgesen shaltgaan hiigeed handlaga ni todorhoilno gej bodood baigaa... yamar ch zuild teriig ni shalgaj baival iluu onovchtoi dugnelt gargahad ih nemer boloh bolovuu...
daraagiin zuild helehed, ongorson odoo ireedui 3 yamagt holbootoig helmeer baina... bas genetiin yum gej ogtoos baihgui bogood buh zuil uchir shaltgaantai baidgiig sanah heregtei bolovuu...

Matador-g uherchin gej arai l orchuulahgui bolov uu. Gehdee ene Matador-iin tuhai bus sain muu buyaj nugeliin talaar neg ooriin setgegdlee end horvuuley.
Ankh bi bodohdoo uildlees garah ur dun ni sain muu uildliin hemjuur baidag bogood sain hun muu hun ni ter hemjuurer bas hemjigddeg gej boddog baisan bilee. Harin Kant arai ooroor tailbarlasan baih yum.

The only factor which determines what is good or bad is the pure WILL. Pure WILL does not depend on our natural desire and does not reflect our interest but rather the thought filtered through the rationality in conformity with a prior law which is called categarical imperative. In his book called "Metaphysics of morals" there are four ways to understand Categorical Imperative, one of which states "Act as if the maxim of your action was to become through your will a universal law of nature."
Eniig uhaj oilgohod uneheer tsag orj magadgui. Tiimees ch bi end hoyriin hoorond bantan zuuraad ch yaahav. Oorsdoo l yag nomiig ni unshij oilgohgui bol huneer heluuleed oilgohod bas hetsuu. Kant bol zugeer l Philosophy geed baigaa zuiliin chini togtoj baigaa heden baganii neg ni. Yaahav Aristotle, Nietszche-guigeer philosophiig tosoolj boldgiimaa gehed Immanuel Kant-guigeer bol bolohgui. Uulaasaa ene subject-g chini ter l undeslelteigeer oyun uhaant hunii oilgoh heleer uchir utgiig ni logic deer l bosgoj irsen GIGANT chi Kant l shuu dee. Gehdee kant-g oilgohod unekheer hetsuu shuu. Magadgui bi ooroo oyunii homsdoltoi bolood ch tegsen yumuu nileen notsoldoj l baij oilgoj bilee. Gehdee minii bodloor bol Kant denduu optimistic sanadgsan. Deerees ni bas KHUN geech amitanii dotood shinj chanar ter muu muuhaig nevt shuvt harj chadaagui uchraas KHUN geed aminiig deer orgon baih yostoi unelgeeenees ni iluugaar uneljee.


Minii naiz Dulma kant-s l ish tatah geed sain ch ish tataj chadaagui l baina daa. Bur naadahiig chini unshaad humuusiin tolgoi ch ergej medeheer yum. Gehdee chi ooroo tegj bodoj baigaa bol chamdaa OK!

Etna nadaas zovlgoo ogohiig assusan baih yum. Uul ni bi ooroo humuust zovolgoo tuslamj ogohoor hemjeend yavj ochiogui bolovch "zovolgoo" gedgiig "turshlagaasaa huvaaltsag" gedgeer orluulj ooriin unshsan nomnuudaas huvaaltsay.
Assdaa666-n heldeg unen l dee. Shuud Nietszche-ruu shumbval ayul bolj medne. Bas tsagaa ch aldah baih. Harin ehleed Bertrand Russell-iin "A history of Western Philosophy" geed nomiig yamar ch baisan olj unshih shaardlagatai. Naad nom chini tsetseg tarikh hors bolj ogno. Tendees l yag ekh uusveree avch yamar philosophichiin nom unshmaar baina gedeg ooriinkhoo sonirkhliig bas harah heregtei. Zugeer l hunii helsniig bish ooriin durtaig. Minii bodloor bol Aristotle-iin Republic bol yaah ch argagui unshikh nom. Machiveili-giin "Prince" tun nimgkhen tul hunderch baihdaa l garchiglachihna biz. Daraagaar ni Nietszche-d oroh boloogui gevel Dostoyevsky-iin "Brother Karamazov", "Crime and Punishment"-g duusgachhoorai. Nietszche-g unshihiin omno Schopenhaur-tai tanitsval mash ih tus bolno. Schopenhaur-t hetsee ch bitgii avtaarai. He is complete hypocrite I think. Of course that is biased judgement. kant-g unshikhiin tuld ehleed helendee sain bolohgui bol dund ni KADAR tasrana shuu! Za bi neg iimerkhuu yoronkhii zurag l ooriin turshlagaasaa zurj baihaas bish yag ooriin dur sonirholoo hoovolch ikh yum nerlene dee. Etna tegeed namaig ta bish naiz gevel boloh bizdee. In this globalization-stricken world, there is no older or younger people, but rather conservative, liberal personals.

Zovkhon philosophy gej yavbal amidrald bas denduu hongon handsan hereg boloh baih gej bi ooroo boddog yum. Psycology, politics, computer science, economics geed olon yanziin sonirholtoi bogood ur ogoojtei sedeviid bol baina l daa. Zaaval ch ugui computeriiin ulsiin olympiadad orj, Jeffrey Sach-iin artical-r shuumjilj, chaos-iin onoloor paper bichij, Jung-iin taamaglaliig shuten Freud-g uguisgehgui ch gesen ed nariin yu yarij, yu sanaj savdgiig ni oilgood medvel daraa ni Nietszche ch ooroo zugeer l neg baidag l barimliin shavar met haragdah bolno. Minii tuulsan unshsan bol unekheer yarihad ch ichmeer baga. Tiimees ingeed l togsgoy doo!

sophie giin yortonts gedeg nomiig Confidence medeh uu? nadad ter nom soft, adal yavdaltai huurhun sanagdsan...chi nileen devshtsen bolohoor chamd uitgartai sanagdah bh tee?

"A history of Western Philosophy" -tei tostei 34 Philosophchidyn talaar bichsen Wilhelm Weischedel-iin Die philosophische Hintertreppe gedeg nomyg urd ni bi unshij, harj bsan yum bna...

Setgel zui deer yamar nom unshij bgaagaa mun setgegdelee bichvel bayarlana shuu !

Ćhinii bichleguudiig unshsan chin chi ooriigoo afrikt bsan gej bichsen bsan. Haana bsan be? bas yah gej? ( denduu huviin yum asuusan bol hariulahgui bj bolno )

Orkhon khuu ch bas tolovshij baigaa negen ajee. Ooriin bodloo ilerkhiilen bas tuuniigee hamgaalj chadaj baival tuuniig bi chadvar gej nerlene. Gehdee olj avakhad tiim ch amarkhan zuil bish l dee. Ene delkhii deer unen geed batlachih yum tootoi tsookhon. Harin amidral gedeg bol uneng olohod bish oortoo taarj tohirsong olj, tuun deeree barilga barihiig heldeg baih. (quite metaphorical)
Doorkhiig Orkhon geech devshikh ireeduitei naizdaa zoriulav. Hereldekhiig gol bolgosongui, harin chini bodliig uguisgehiig zarchimaa bolgoloo. yaagaad geheer miniikhtei neekh taarahgui bain. chi ch gesen daraa ni miniikhiig shuumjleerei. Tesen yadan huleej baiy.
Hun minut dutamj uhej baidaggui, harin ter baisan deeree nemegdej shinechlegdej baidag. Uhej dbaidag gedgii bol ustaj baidag gej oilgosontoi ijil uchrass Orkhon logic aldaa gargajee. Omnohoosoo iluu hun bainga uusch baidag gej bichjee. Getel neg electron ch hooson zuilees uusdeggui. Tegeer yaaltachgui omno baisan huneesee devshij l ter shine hun uusne uu gehees bus ter omnoh hunguigeer bol uuseh yamar ch bolomj baihgui.

Oi sanamjiig bidnii tarkhind uhehed hamtad alga bolno gej hen helsen yum? Bur bidnii odoogiin UKHAMSAR -iig (consciousness) tarkhind baidag gej hen bas helsiin? Enekhuu uhamsriig collegtive consciousness-t bidnii tarkhnaas hamaaguigeer orshin togtonodoggiig hen uguisgej batalsiin? Aan?
1+1=2 -oo bas batalj chadahgui baij Burkhan baihgui bataldag uneer sain ER yumdaa chi. Hervee 1+1=2-iin batalgaag I mean the real proof, uzmeer baigaa bol Bertrand Russell nomondoo gargasan baigaa. (Hisotry of western Philosophy bish shuu oor neg nomondoo) Ter-iig uzeed daraa tiimerkhuu mathematikchid ali esevel logic argaar rational reason-tei jinkheneesee batalval bi unkheer unshij uzmeer baina. Tiimees bish end hudlaa Mongolchuudiinkhaa tolgoig buduun setgel gol setgel gej huuraad yaahav. Yamar buduun, shuluun gedeg baigaa bishdee.

Hamagui tegj nerelj boldoggui yum. Nerelsniig ni ch bas tegj hereglej boldoggui yum. Mongold ta Buddism-iin tuhai medlegtei bolson bol tuuniigee medlegt buu toots. Uchir ni gevel Mongol lam nar makh idej avgai avdag. Ene ni unekheer Buddism-iin gol chiglelees hol tasarch iluu MOngoljson, tegeed ch bas Mongoliin Buddism ni Boogiin shashnii mash ih zuilsees avch ooriin bolgoson.
Namaig Thailand-d yavj baihad tend lam nar ni emegtei hundtei untakh ni butgii hel, ogson zuiliig ni garnaas ni acvh ch boldoggui yum baina lee. Medeej Buddism ni dotroo shariin, ulaanii gej gol ursgal ni huvaagddag bolovch tend ijil zuils mash olon. Harin Budda-g burkhan bolson gej heleh ni buruu. Yagaad ve geheer enekhuu Burkhan gedeg ug ni bidnii tolgoid oor oor image ogdog. Zarimd ni burkhan bol bukhniig hardag, bukhniig hiij chaddag. Zarim negend ni bolohoor burkhan gej nugeleesee angijirsan geh met.

Minii naiz bas gaduur ih yavj yum uzeh heregtei. <<Sadistuud hun zovooj bna l geh yum. Tegj l taashaal avdag yum chin; oor yaah yum be? Taashaal avah ni huvi hunii erh.>> Yu gesen ug yum ve? Huvi hunii erkh ni busdiin erkheer hijgaarlagddag yum. Uurgee uhamsarlahgui bol tuund ERKH gej yum ugui. Uureg hariutslaga erkh hoyriig bid salgaj oilgoj bas bolohgui. Tiimees Sadistuud chini zovooj baigaa hunii erkhend haldaj baina gej oilgoj boloh uchir uurgee uhamsarlaagui baina gej oilgoj bolno. Erkh geech uhagdahuuniig oilgoogui bol l tegj busdiin erkhend haldaj baigaa yum shuu dee. Harin negniihee zovshooroltoi negniigee sadism-r hangaj baival oor hereg. Ene ni bol neg negniikhee erkhend haldsand tootsohgui. Harin zovshoorolgui bol oor.

Minii naiz africa-iin AIDS-r uhej baigaa huntei uulzaj yarij uzsen uu? Minga mingan onchin huuhduuded hicheel zaaj baisan uu? ted nartai yarij togloj naada baisan uu? Tednii ovoohoid ochij yamar aimshigiin amidrald torj, osoj, ondiij baigaag medej avsan uu? Emnelegt ni yanz yanziin ovchnoor ovdoj, hol garaa tairuulsan humuustei uchirch "Burkhan chi unekheer baidag yum bol yaah gej iim massacre ene delkhii deer yavuulj baigaa yum ve" geed uilj baisnuu? Gan (mash sain tomor) ch gesen hattag yum shuu. Yaahav zaaval africa yavaad yaahav dee, mongoldoo ch gesen SEHEERCH bolno sh dee. Dalan davhraar nulims saviruulan alkhalj, tsagaan davaanii hogchin humuustei uulzaj, ugui ee yadaj baishingiin ariin hogiin punkrees hog tsugluulj yavaa huntei omno ni yu hiij baisan, odoo yaagaad iim amidraltai bolson geed yarij uzev uu? Onchirch uldsen ali esvel nen yaduu amidraltai huukhduuded sain duraaraa ochij bagshilj uzsen uu? Ali esvel transhaanii huuhduudiig gazar dorkhi gertee oroh gej yadaj baihiig ni uzeed dotor chi yu tordog ve? Hurdan zugataamaar sanagddag uu ali esvel zog tusan harj, ooriigoo bas iim amidrald orj boloh baisan gedgee mederch ter huuhduuded pity-len ooriigoo hun gedgee mederdeg uu?
Unekheer uitgartai yum yarilaa. Gehdee bi end yug heleh geed baina ve geheer, bi ooroo burkhand itgedeggui. Ene amidarlaa ooriinkhooroo tuulna, ooriinkhooroo bosgono. Hen guai deer ch nalahgui, burkhand ch naidahgui. Harin ene uhej, uregdej, zovj tarchilj baigaa humuusiig harahaar BURKHAND bayarladag yum. yaagaad geheer Burkhan chini iim humuusiin ikhenkhiinkh ni amidrakh gesen gantshan shaltgaan. Ted nart itgel naidvar toruulj baidag. Ted ukhlee ch gesen bayartai uhdeg. yaagaad geheer burkhan tedentei hamt. Gan ch gesen hattag yum sh dee. Hervee bi tiim azgui zuiltei odor honogt bur dairaldaj minii sanasan bukhen ustaj ugui bolon, hairtai humuusiig mini avch odvol negen tsagt nadad Burkhnaas iluu iveegch oldohgui biz. Odoohondoo Zarathustra chini nadad BURKHAN!

[font=Arial] [/font] Муу vйл хvнийг зовлон луу vргэлж тvлхдэг нь маргашгvй vнэн юм. Хэдийгээр єнєєдєр тэдний хийсэн гэм нvглийг илчилж чадахгvй байгаа ч хэзээ нэгэн цагт бvх зvйл ил тод болно. Хулгай хийж их юмтай боллоо ч хэрэг илрэхэд урьдынхаасаа ч долоон дор болдог гэсэн vг байдаг. Тийм болохоор нvгэл хийсэн хvн тvvнээсээ зугтан тайван амьдрах боломжгvй. Харин шийтгэлээ хvлээх цаг нь хараахан ирээгvй байж болох юм. Гэсэн ч хэзээ нэгэн цагт шийтгэлээ хулээх л болно

Minii naiz bas gaduur ih yavj yum uzeh heregtei. <<Sadistuud hun zovooj bna l geh yum. Tegj l taashaal avdag yum chin; oor yaah yum be? Taashaal avah ni huvi hunii erh.>> Yu gesen ug yum ve? Huvi hunii erkh ni busdiin erkheer hijgaarlagddag yum. Uurgee uhamsarlahgui bol tuund ERKH gej yum ugui. Uureg hariutslaga erkh hoyriig bid salgaj oilgoj bas bolohgui. Tiimees Sadistuud chini zovooj baigaa hunii erkhend haldaj baina gej oilgoj boloh uchir uurgee uhamsarlaagui baina gej oilgoj bolno. Erkh geech uhagdahuuniig oilgoogui bol l tegj busdiin erkhend haldaj baigaa yum shuu dee. Harin negniihee zovshooroltoi negniigee sadism-r hangaj baival oor hereg. Ene ni bol neg negniikhee erkhend haldsand tootsohgui. Harin zovshoorolgui bol oor.

Minii naiz africa-iin AIDS-r uhej baigaa huntei uulzaj yarij uzsen uu? Minga mingan onchin huuhduuded hicheel zaaj baisan uu? ted nartai yarij togloj naada baisan uu? Tednii ovoohoid ochij yamar aimshigiin amidrald torj, osoj, ondiij baigaag medej avsan uu? Emnelegt ni yanz yanziin ovchnoor ovdoj, hol garaa tairuulsan humuustei uchirch "Burkhan chi unekheer baidag yum bol yaah gej iim massacre ene delkhii deer yavuulj baigaa yum ve" geed uilj baisnuu? Gan (mash sain tomor) ch gesen hattag yum shuu. Yaahav zaaval africa yavaad yaahav dee, mongoldoo ch gesen SEHEERCH bolno sh dee. Dalan davhraar nulims saviruulan alkhalj, tsagaan davaanii hogchin humuustei uulzaj, ugui ee yadaj baishingiin ariin hogiin punkrees hog tsugluulj yavaa huntei omno ni yu hiij baisan, odoo yaagaad iim amidraltai bolson geed yarij uzev uu? Onchirch uldsen ali esvel nen yaduu amidraltai huukhduuded sain duraaraa ochij bagshilj uzsen uu? Ali esvel transhaanii huuhduudiig gazar dorkhi gertee oroh gej yadaj baihiig ni uzeed dotor chi yu tordog ve? Hurdan zugataamaar sanagddag uu ali esvel zog tusan harj, ooriigoo bas iim amidrald orj boloh baisan gedgee mederch ter huuhduuded pity-len ooriigoo hun gedgee mederdeg uu?
Unekheer uitgartai yum yarilaa. Gehdee bi end yug heleh geed baina ve geheer, bi ooroo burkhand itgedeggui. Ene amidarlaa ooriinkhooroo tuulna, ooriinkhooroo bosgono. Hen guai deer ch nalahgui, burkhand ch naidahgui. Harin ene uhej, uregdej, zovj tarchilj baigaa humuusiig harahaar BURKHAND bayarladag yum. yaagaad geheer Burkhan chini iim humuusiin ikhenkhiinkh ni amidrakh gesen gantshan shaltgaan. Ted nart itgel naidvar toruulj baidag. Ted ukhlee ch gesen bayartai uhdeg. yaagaad geheer burkhan tedentei hamt. Gan ch gesen hattag yum sh dee. Hervee bi tiim azgui zuiltei odor honogt bur dairaldaj minii sanasan bukhen ustaj ugui bolon, hairtai humuusiig mini avch odvol negen tsagt nadad Burkhnaas iluu iveegch oldohgui biz. Odoohondoo Zarathustra chini nadad BURKHAN![/quote]

Eniig onoodor l unshlaa. heterhii hojimdoj unshsan yum shig bna. tegeed sanalaa helmeer sanagdchihlaa. Uurgee uhamsarlaagui bol, erh gej yum baihgui gedeg ene ugiig huuchin Soc niigmiin yed l heldeg bsan sanagdana. Ehleed uurgee bieluulchih, daraa ni chi erhee edel gej. Onoodor bol arai oor bh aa. Hun ehleed erhee edlej baij, daraa ni uurgee bieluuleh biz.
"Neg hunii erh nuguu hunii erheer hyazgaarlagdana"-Bi ch bas heden jiliin omno ingej boddog bsan. gehdee ene ch bas ugui yum shig ee. Uchir ni amidral deer hezee ch iim bdaggui. Baih ch bolomjgui met. Hediigeer ardchilsan niigemd humuust ijil bolomj zayagddag ch, huvi hunii uuriin bolomj, chadvar ni zaaval yalgaatai bdag tul, gartsaagui yalgaral uusch taardag. uuniig Marx shig eldev angi ene ter gej uzeed, angiin temcel bol hun torolhtnii tuuh gej bolku. harin buur Marx-s omno Hegeliin helsenchlen niigemd tegsh bus davharga bh ni gartsaagui gedgiig oilgoh ni zuitei yum shig. negent tegsh bus avharga bgaa l bol, neg hunii erh nogoo hunii erheer hyazgaarlagdaj hezee ch chadahgui yum.
Bi Afrikt ochij uzeegui l dee, Myanga myangan zovj shanalsan humuusiig haraagui. But "Sain muu 2 niilj bj sav duurdeg"-gedeg ugiig unen l gej boddog hunii neg. Ecsiin ecest bi ooroo amidralaas yugaaraa hanamj avch bna, tuugeeree l minii amidral sain saihan, muu muuhai bgaa ni todorhoilogdoh bolohoos, huniig gadnaas ni haraad, uuriinhuu unelemjeer ter hunii zovlon jargaliig todorhoilj bolohgui bh. Afrikt zovj, shanalj bgaa humuusiig bi kifetai bgaa gej helehgui l dee. Gesen ch enend tegtlee shanalahgui. Uchir ni buh zuil jam yosniihoo l daguu bolj bna. Chuluug deesh ni shidehed ergeed unana-ene bol jinhene huuli. Huniig tsohihod ovdono-Ene bas huuli. uun lugaa adil ertonts-d bolj bgaa buhen jiriin l zuil bdag. Bid l tuuniig uursdiinhuu hurtehuigeer sain, muu hemeen yalgadag gej bi boddog. Zovj shanalj bgaa gej bidnii boddog ter yum buhen, unendee tiim ch hetsuu zovj shanalaad bgaa yum ugui met.

Bas neg zuil deer bi Orhontoi sanal niilj bna. Bid yag odoo ch gesen uhej bgaa. Bid ene delhiid dongoj toronguutee l yag ijilhen hemjeegeer amidarch ch, uhej ch ehelsen. Bidnii amidral seruulegtei tsag shig. Seruuleg duugartal l bid amid yavn shu dee. Ungurch bui tsag moch buhen mini bidniig uhel ruu neg neg alhamaar uragshluuldag. Tiim ch uchraas bi hen negen hunii Birthday bolohod unendee dotroo tiim ch ih bayarladaggui. gehdee uhel tiim aimshigtai zuil bish ee. Uhel bol amidralyn ten hagas ni. Ene 2 yag l yalgaagui zuil. Ihenh humuus uhlees uuruus ni bish, harin uheh yed mederch boloh baga zergiin ovdoltoos l aidag bh. Bi hezee ch uhlees aihgui, uhehees ch mun adil. yagaad gevel Uhel bol yalgaagui l amidral. tuunii neg salshgui heseg. So uhlees aina gedeg amidralaas aina l gesen ug.
Medeej niit humuust ta nar uhel ruugee yavj bna ! gej oilguulah ni utgagui l dee. Mass-n setgelzui oor bh heregtei. tedend ajillah, uarm zorig oruulah, ene amidral gegch zuilee sain saihan zuil gej hiimleer ch gesen oilguulah heregtei shuu dee. Yag pragmatik busaar, uuruu uurteiguu yarival iim l bna daa.

Stoic

Kynz - 9%
Hindu - 8%
Buddhism - 8%
Islam - 28%
Hereest - 35% gej bailuu daa, oiroltsoogoor. Busad n kommunist.

Сайн уу Зулаа? Чи Мудашевын "хүн хаанаас үүссэн бэ" гэдэг нэг бодохоор үнэнч юм шиг,нэг бодохоор үлгэрч юм шиг номыг уншингуутаа ингэж дүгнэлт хийж болохгүй ээ.Хотя тэр хүн маш том эрдэмтэн,эмч хүн ч гэсэн бүх дэвшүүлсэн таамаг гипотезэд нь шүүмжтэй хандах хэрэгтэй. Ингэхээр хүн биологийн амьд организм талаасаа яах аргагүй бич ч юм уу,эсвэл өөр амьтанаас биологийн бодьгал биесийн орчиноо даган хувьсаж өөрчлөгдөн байгалийн шалгаралын үр дүнд үүссэн нь маргашгүй.Харин оюун санаа болон ухамсар сэтгэл гэх мэт болон бусад субьектив зүйлсийн талаар маш их маргаантай байгаа.Энэ талаар нь ямарч хүн ямарч зоримог санаа дэвшүүлж түүнээ хүн төрөлхтөнд энэ чинь энэ шүү гээд батлаад гаргаад ирвэл одоо яах ч аргагүй хүлээн зөвшөөрөгдөн дагахаас өөр замгүй болно.
За тэгэхээр ярилцах зүйлс зөндөө байгаа юм байна даа хөө??

[font=Comic Sans MS]ene bol khuwi khunii l khereg... khun yamar shashin shutnuu ter bol ter khunii asuudal. ter khunii albadaj shashin shutuulekh eosgui. yamarch shashing setgeleesee suseg bishreleeree shutwel yamar negen nemer noloo bgaa baikh gej bodoj bna[/font]

_____________________________________________________________
Манай Монгол оронд Бурханы шашин, эртний Энэтхэг, Тєвдийн орноос нэвтрэн ирэхийн сацуу Хутагт, Хувилгаан, Гэгээд мэндлэн тєрсєн нь олон.
Жишээ нь: Єндєр Гэгээн Г.Занабазар, Зая Бандида Лувсан-Пэрэнлэй, Ламын гэгээн Лувсанданзанжамц, Донхор Манзушир Лувсанчvлтэмжамц, Дилов Хутагт Жамсранжав, Лувсанданзанжамц, Донхор Манзушир Лувсанчvлтэмжамц, Наран Ванчин Шива-Ширээт Лувсанбалдан, Догшин ноён хутагт Данзанравжаа, Зуугийн лам Дагвадаржаа зэрэг лам нарын уг эх ,намтар бичиг сэлтээс vзэхэд Донхор Манзушир Ламтан гэхэд л Энэтхэг тєвдийн оронд 11 удаа, Монгол оронд 6 удаа бvгд 17 удаа хувилан мэндэлсэн байх юм.
Хутагт, хувилгаад тєрєн мэндлэх цаг хугацаа, газар орон, бэлгэ тэмдгээс аваад бvхий л шинж байдал нь эгэл тєрєлхтєн биднээс эрс єєр ялгаатай (Амьд бурхад) гэх бєгєєд тэд гаслангvй (vхэхгvй) мєнхєд оршиж сvнс тєрєл нь хойтдоо олон vеэр тєгсгєлгvй галав галчингаар vргэлжилнэ.
Энэ тухай “Ямандаг” бурханы ерєєлд байх “Миеий сvгжий Намрал Зонхова” гэсэн шvлгийг монголчилбол “Хvмvvний дvрсээр тийн цэнгэлдсэн Зонхова” хэмээсэн нь эгэл бидний нvдэнд хvний дvрстэй “Амьд бурхан” мєн гэсэн утгыг илэрхийлэх ажээ. Тухайлбал Донхор хутагт Манзушир ламтан Цэрэндорж бол эгэл бидний мунхаг харанхуйг наран саран мэт гийгvvлж, оюун ухааны их санг нэмэгдvvлж, тэтгэн єршєєгч Манзушир Зєєлєн эгшигт бурханы хувилгаан ялгалгvй мєн хэмээн итгэж аврал одуулах хэрэгтэй ажээ.

TUVDIIN TUHAI 1 NEVTRUULEG UZSEN CHIN SEJIG HURCHIHLEE. Rashaan ogch baina gesen chin lam narin shees taraaj baina humuus bulaatsaldaj tosoj avaad end tendee turheed zavaan yum. yalgadas. yag booljloo. Manaid bas gandand rashaan gej taraagaad bi rashaan yum baih geed unertsen chin shees unerteed baisaan. Yostoi baliar. Pooh Tegeed nogoo zavaanuud n ariun gej hutsnaa.

The Roman Road
Sain bna uu? hairt gishuudee, (Mongol BIBLE tai humuus ni ishleluudiig mongol deer bolgood bichvel bayarlah bna. bi mgl bible ashigladgui bolohoor busdad hundreltei bgaa bh.)

"The Roman Road" ni "Romans" nomoos avsan hamgiin engiin taniltsuulga yum.

1. Hun bur gemtei. Romans 3:10-12, 23
Romans 3:10-12
As it is written: “There is no one righteous, not even one;
there is no one who understands,
no one who seeks God. All have turned away,
they have together become worthless; there is no one who does good,
not even one.”

Romans 3:23for all have sinned and fall short of the glory of God,

2. Gemiin shiitgel : Romans 6:23

For the wages of sin is death, but the gift of God is eternal life in Christ Jesus our Lord.

Revelation 20:14-15
Then death and Hades were thrown into the lake of fire. The lake of fire is the second death. If anyone's name was not found written in the book of life, he was thrown into the lake of fire.

3. Jesus tanii gemiin shiitgeld noogdoh tulburiig tulsun: Romans 5:8
Romans 5:8
But God demonstrates his own love for us in this: While we were still sinners, Christ died for us.
John 3:16
“For God so loved the world that he gave his one and only Son,[a] that whoever believes in him shall not perish but have eternal life.

4. Yesusiig zaaval itgeleeree huleen avah yostoi: Romans 10:9-10
Romans 10:9-10
That if you confess with your mouth, “Jesus is Lord,” and believe in your heart that God raised him from the dead, you will be saved. For it is with your heart that you believe and are justified, and it is with your mouth that you confess and are saved.

Romans 10:13for, “Everyone who calls on the name of the Lord will be saved.”

Ta shiidveree gargasan bol ene guiltiig hiine uu? Ta zaaval zurkh setgelee Tuunii umnu neeh heregtei shuu. tegeed bukh zurkh setgeleesee enehuu guiltiig yag odoo hiine uu:

Ezen Yesus min bi unuudur uuriiguu gemtei gdgee huleen zuvshuurch bna. Bi hiisen gemuuddee haramsch bna. Ta namaig uuchlaach. bi dahin Tanii esreg gem hiihiig husehgui bna. bi Taniig Yurtuntsiin Ezeniig huu mun minii gemiin tuluu zagalmai deer tsovdlogdson gdgt itgej bna. Mun bi Taniig uhlees dahin turj uhliig yalsan gdgt itgej bna. Ezen min namaig uuchlaach. Minii zurhend min iren nadad shine amidraliig uguuch. Minii gemiin tuluu amia ugsun bayarlalaa. Mun namaig sonsch minii zalbirald hariulsan bayarlalaaa. Amen.

Tanid yamar negen asuudal baival hamgiin oirhon sumd ochin Pastor-tai ni uulzan Yesusiin tuhai ulam ikhiig medej, Tuuniig amidraldaa huleen avah tuhaigaa medegdeerei. Tegeed ter pastor-aas hamtdaa zalbirahiig guigaarai.

za tanii shine amidraliin zamd tani undur amjilt husey

_________________
dont u judge of my composure